allosteerilisteks inhibiitoriteks. Termin allosteeria tuleneb kreeka keelest vihjates faktile, et allosteerilise valgu regulatoorne sait on füüsiliselt kaugemal kui ta aktiivsait. Mõned oligomeersed valgud, kel on kvaternaarne struktuur, toimivad rakumetabolismis regulaatoritena – regulatoorsed ensüümid. Biokeemias tähendab allosteeriline regulatsioon ensüümi ja teiste valkude reguleerimist, seondudes efektormolekulile valgu allosteerilises saidis (see tähendab kohta, mis pole valgu aktiivsait). VALKUDE UURIMISMEETODID 1. Tsentrifuugimine, diferentsiaal ja gradientfuugimine Tsentrifuugimisega on võimalik eraldada osakesed, mis erinevad massi või tiheduse poolest. Suurendades tsentrifuugi kiirust on võimalik katseklaasi põhja viia järjest väiksemaid osakesi. Diferentsiaalfuugimine – kaks või enam fuugimist erinevatel tingimustel. Gradientfuugimine – teostatakse sahharoosis või soolagradiendis.
Transkriptsioonifaktor Cra (FruR) on glükolüütiliste ensüümide ekspressiooni repressor ning aktiveerib glükoneogeneesis osalevate geenide transkriptsiooni. Aktiivse glükolüüsi ajal on Cra inaktiveeritud FBP-ga seondumise tõttu. Kuigi FBP on tsentraalne metaboliit mitmete metabolismiradade jaoks, siis jääb arusaamatuks, miks glükolüüsi ajal peaks FBP kuhjuma. Võti seisneb glükolüüsi raja alumiste ensüümide allosteerilises aktiveerimises, mis ei saa toimuda enne, kui on piisavalt kuhjunud FBP-d ning tasakaalustab glükolüüsi ülemise ja alumise raja alles piisava FBP kontsentratsiooni korral. FBP on allosteeriline aktivaator püruvaadi kinaasile ja PEP karboksülaasile. FBP allosteeriline püruvaadi kinaasi aktiveerimine on väga tugevalt konserveerunud, isegi eukarüootidel sh inimesel aktiveerib FBP püruvaadi kinaasi. Kuna mõlemad ensüümid, mille suhtes on FBP aktivaator, vähendavad