Liigi geenifondi terviklikkust aitavad säilitada isolatsioonimehhanismid, mis takistavad või piiravad liikidevahelist geenivahetust geenisiiret. Need toimivad sageli komplekselt, aga täidavad üht funktsiooni piiravad või takistavad geneetilise materjali kombineerumist vastavate organismirühmade vahel ja aitavad kaasa liigi ulatuses kujunenud sobivate geenikombinatsioonide püsimajäämisele. Kuidas aga liigid tekivad? Arvestades geograafilist faktorit, eristatakse allopatrilist, sümpatrilist, aga ka parapatrilist liigiteket. Allopatrilise puhul on mingi organismirühm geograafiliselt täielikult lähteliigist eraldatud. Näitena võib tuua mandrite triivi või mäeahelike tekke tagajärjel lahknenud liigid. Sümpatrilise liigitekke puhul liigiks teiseneval organismirühmal puudub geograafiline eraldatus, spetsialiseerutakse erinevatele ökoloogilistele nisidele näiteks parasiitide spetsialiseerumine erinevatele peremeestele.
alal elavate isendite vahel. erinev paljunemise aeg erinev käitumine paaritumisel hübriidid elujõuetud või viljatud 11. Kirjelda liigitekke protsessi geograafilise isolatsiooni korral (erimaine e allopatriline liigiteke). Geograafilised barjäärid tekivad geoloogiliste protsesside tagajärjel (nt mäestike või saarte teke). Geograafilise barjääri ulatuslikkus ja suurus sõltuvad organismi või nt tema seemnete liikuvusest. Allopatrilist liigiteket soodustavad mitmed tegurid, peamiselt toimub liigiteke väikestes 1eraldatud populatsioonides, seda peamiselt kolmel põhjusel: tavaliselt on väikestes populatsioonides esindatud mitmed ekstreemsed geenikombinatsioonid ning väikses populatsioonis on suurem tõenäosus, et kõik isendid saavad just need kombinatsioonid. 2. enne populatsiooni kasvamist muudab geenitriiv juhuslikkuse alusel populatsiooni geenifondi
annaabi.ee 
