Morfoloogia alused
ühest või mitmest tunnusmorfeemist, nt autost, hüpatagu.
Allomofr – ühe morfeemi erinevad konkreetsetes sõnavormides esinevad variandid.
Allomorfid võivad olla
1) üksteist välistavad ehk komplementaarses distributsioonis (oma ümbrusest tingitud).
Fonoloogilises distributsioonis on allomorfid, mille valiku määrab fonoloogiline kontekst.
Morfoloogilises distributsioonis on allomorfid, mille valiku määrab morfoloogiline kontekst, s.t
see, missugune morfeem allomorfile eelneb või järgneb. Tüpoloogilises distributsioonis on
allomorfid, mille valik sõltub algvormi tüübist, s.t sõna kuuluvusest kindlasse sõnaloendisse.
Morfoloogiline + tüpoloogiline distributsioon ehk tingitus - Sõna tüvevariant sõltub sõnast
endast, tema muuttüübist ja konkreetsest muutevormist, mitte aga otseselt sõna häälikkoostisest.
2) vabalt varieeruvad - ei välista üksteist, vaid võivad esineda täpselt ühesuguses kontekstis, andes