Keeleteaduse alused
millel on iseseisev tähendus või mis väljendavad muude üksuste vahelisi suhteid.
Neid konkreetseid üksusi nimetatakse morfideks. Morfe võib omavahel ühendada, et
moodustada uusi sõnu või sõnade muutevorme. Seda, kuidas morfe üksteisega liita
õpetab vomiõpetus ehk morfoloogia. Kui uuritakse keele süsteemi, on õigem rääkida
morfoloogilise süsteemi põhiüksustest ehk morfeemidest. Morfeem on süsteemi
üksus, mis tegelikus keelekasutuses realiseerub erinevate allomorfidena ehk
variantidena. Morfoloogia valdkonda kuuluvaiks loetakse kuni sõnavormi pikkusi
üksusi.
Sõnast pikemad tervikud kuuluvad lauseõpetuse ehk süntaksi alla. Süntaki alla kuulub
kogu see teave, mis puudutab sõnade järjestikku ühendamist. Lauseõpetus võib
käsitleda terveid lauseid, aga ka väiksemaid, ent lause tervikstruktuuri seisukohast
olulisi osi.
Praktikas on süntaksit ja morfoloogiat rasek teineteisest lahutada, kuna lause osade
annaabi.ee 
