Morfoloogia alused
kandev omaette morfeem.
Grammatilist tähendust kandvaid morfeeme nimetatakse tunnusmorfeemideks ehk tunnusteks.
Eesti keele vormiõpetuses on käände- ja pöördetunnuseid nimetatud ka lõppudeks selle põhjal, et
nad esinevad alati sõnavormi lõpus.
Iga sõnavorm koosneb kas ainult tüvimorfeemi(de)st, nt auto, hüppa või tüvimorfeemi(de)st ja
ühest või mitmest tunnusmorfeemist, nt autost, hüpatagu.
Allomofr – ühe morfeemi erinevad konkreetsetes sõnavormides esinevad variandid.
Allomorfid võivad olla
1) üksteist välistavad ehk komplementaarses distributsioonis (oma ümbrusest tingitud).
Fonoloogilises distributsioonis on allomorfid, mille valiku määrab fonoloogiline kontekst.
Morfoloogilises distributsioonis on allomorfid, mille valiku määrab morfoloogiline kontekst, s.t
see, missugune morfeem allomorfile eelneb või järgneb. Tüpoloogilises distributsioonis on