Anoksügeenset fotosünteesi viivad läbi kolm bakterirühma: fototroofsed rohelised bakterid, purpurbakterid ja heliobakterid. 11. Milles seisneb veekogude (jõgede) isepuhastumine? Reostus vooluvetes mikrobioloogilisest aspektist: · suureneb mikroobide hulk reovees olevate mikroobide arvel · orgaaniliste ainete ja toitesoolade sisalduse tõus vees põhjustab omakorda juba vees olevate mikroobide hulga suurenemise Reostuse tagajärg: allohtoonsete bakterite osatähtsuse suurenemine: · Esmane reostus: heitvete sissevoolu tulemus · Teisene (sekundaarne) reostus: näiteks reostunud piirkonnast reostamata vette kandunud organismide hukkumise tagajärjel Bioloogiline isepuhastumine: protsesside kompleks, mis toimub organismide elutegevuse tagajärjel ning viib teatud (reo-)ainete kontsentratsiooni muutumisele (vähenemisele): · Puhastamata reovesi sisaldab juba iseenesest suurel hulgal baktereid
saasteaineid, sidudes neid lahustumatuteks ühenditeks. Sõltub veekogu ökosüsteemi stabiilsete ioonide ja huumusainete sisaldusest Järve morfomeetriast sõltuvad protsessid - sõltub kihistuse olemasolu, vee liikumine ja segunemine ning sellega temperatuuri- ja gaasireziim. Suure mahuga sügavates järvedes on vee segunemine aeglane. Järvede jaotus veevahetuse põhjal, omadused, mis sõltuvad veevahetusest -. Kiire veevahetusega järvedes on olulisem allohtoonsete - väljaspoolt tulevate ainete ülekaaluga, aeglase veevahetuse korral autohtoonsete e. kohapeal tekkinud ainete ülekaaluga protsesside osa. Umbjärvel puudub nähtav sissevool, kuid toimub pinnasevee sisseimbumine kallastelt ja põhja kaudu. Peamine toitumine on siiski sademetest. Umbjärve vesi vahetub Eesti tingimustes 5-10 (geoloogide andmetel umbes 3) aastaga. Läbivoolujärved: Nõrga läbivooluga vesi vahetub kauem kui 1 aastaga; Tugeva
Nii tõuseb vee pH ja huumusainetest (huumusained on enamasti happelised ja seovad fosfori) vabastatakse teatav kogus fosforit, mis tõstab veekogu produktsiooni. Eestis pole praktiliselt kusagil puudu biogeenidest ja ka hapestumine järvi oluliselt ei ähvarda. Mõnedes Eesti semidüstroofsetes kalarikastes järvedes võib aga pH langemine olla kaladele hukutava toimega. Järvedes, kus on viimasel ajal kiiresti kasvanud allohtoonsete huumusainete sissevool näiteks melioratsionitööde tõttu, võib olla mõttekas kontrahappe meetodit rakendada. 11..Maastike/siseveekogude kasutuse muutused holotseenis(pärast viimast jääaega), veeringe muutused. Veekogude kasutuse planeerimise ökolooglised ideaalpõhimõtted. ***Vastupidiselt tänapäevasele oli põllundus suunatud peaaegu alati inimese enese vajadustele. Statsionaarse põllunduse ja metsakasvatuse rajamine. Ainekaod valgalal kasvavad oluliselt
annaabi.ee 
