Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema teksti sees viidatud. Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale, nagu graafikud, diagrammid, skeemid, pildid, fotod, kaardid jne. Joonised on sarnaselt tabelitele nummerdatud ja varustatud alllkirjadega ning neilegi viidatakse tekstis. Erinevus on selles, et joonise alllkiri asub joonise all. Uurimistöös esitatud fotode allkirjadele lisatakse ka kirje foto autori kohta (Foto: Anu Abistaja) Lisad saavad omaette numbrid, mis märgitakse lehekülje ülaserva vasakusse nurka. Lisaks nimetusele (Lisa 1, Lisa 2) peab sellele järgnema ka lisa pealkiri. Lisad paigutatakse töö lõppu, pärast kasutatud allikaid. Lisadele lehekülje numbreid ei märgita. Tiitelleht
3) ANALÜÜTILINE, eesmärgiks avastada nähtuse kujunemises valitsevaid varjatuid seoseid ja seaduspärasusi 4) LIHTNE (rühmitatakse inimesed soo järgi) 5) KOMBINEERITUD, kasutatakse sama kogumi suhtes mitut erinevat rühmitamise viisi (nt inimesed jaotatakse juukse värvuse järgi ja siis veel soo järgi) 6. Statistilised tabelid Tabeli koostisesse kuuluvad peamised osad: pealkiri/ alllkiri; number (kui rohkem kui 1 tabel); tabel(read, veerud,lahtrid); lisamärkused, viited ja allikaviide. Tabeleid liigitatakse : 1) Lihttabelid(üksiknähtuste andmete loendid), rühmtabelid( kogumi elemente rühmitatakse 1 tunnuse järgi), kombinatsioonitabelid (rohkem kui 1 tunnuse järgi rümitatud kogumi andmed) 2) Eesmärgi järgi: esitlustabelid(pakub nubrilist materjali kõigile, kes tunneb selle vastu huvi),