Eesti pulma traditsioonid
Abielusõrmuse eest peaks
mees maksma. Kuid sõrmuseid valitakse ühiselt või peab peigmees arvestama
pruudi soovi. Sõrmuse sisse graveeritakse pulmapäeva daatum, mehe sõrmusesse
naise eesnimi ja naise sõrmusesse mehe eesnimi. Vanasti eestlastel oli sõrmus,
vastupidiselt tänapäevaga, hõbedane Abielusõrmus pannakse vastupidiselt
kihlasõrmusest parema käe neljandasse sõrme. Parema käe traditsioon on pärit
Saksa kultuuriruumist, parem käsi on lepingutele allkirjutamise käsi ning selles
käes sõrmuse kandmine on truuduse märk. Kuigi vasakus käes kantakse ka
abielusõrmust. See käsi on südamele lähemal. Viimaste aastakümne jooksul on
osa abielupaare otsustanud sõrmust kanda vasakus käes. See traditsioon on pärit
Vana- Roomast ning tänapäeval on see levinud suuremas osas lääneriikides. (Suur
perenaise käsiraamat, 2007: 277) Algselt sai tseremoonialt sõrmuse sõrme ainult
naine - see sümboliseeris tema kuulumist mehele