Eesti keskaeg
Liivimaa lõunapiirile koondusid Poola-Leedu väed, mille suuruseks on peetud 70 000
- 80 000 meest (Tõenäoliselt oli neid x3 vähem). Ordumeister Fürstenberg otsustas
sõlmida rahulepingu Poola kuningaga. Posvoli rahu - 1557. aastal esitati 2
rahulepingut: 1) Taastas peapiiskopi ja Christophi positsioonid ja varad, kuid keelas
neil maad sekulariseerida, 2) Teine leping oli rahuleping Poola ja Liivimaa vahel,
lahendades ära piiritüli ja kaubandusvastuolud. Kui Fürstenberg saabus allkirjstama
lepingut, siis sõlmiti kuninga ja Fürstenbergi vahel ka kolmas, salajane leping, liit
Venemaa vastu. Hoolimata lepingust ei saanud Liivimaast Poola sõltlast.
Koadjuutorivaenus lõppes kui Christoph sai koadjuutoriks.
Liivi sõja põhjuste küsimus- Tartumaksu küsimus saab heaks põhjuseks, et alustada
Liivi sõda. 1557. aasta sügiseks pidi raha olema saadetud, kuid Liivimaa otsustas
saata delegatsiooni, mis uuris Tartumaksu küsimust ja tuli täpsustama ja küsima
täiendavat aega