Ent Raffael oli leebe iseloomuga, mis tuli kasuks suhete seadmisel mõjuvõimsate patroonide- paavstidega. 1508 suundus ta Rooma, kus teenis kunstilembese paavsti Julius II juures, dekoreerides Vatikani palee saale ja tegutsedes ka arhitektina- ta jätkas Baramante tööd Püha Peetruse katedraali kallal. Paavst Julius II palus Raffaelil freskodega kaunistada kolm piduruumi Vatikanis, nn. stanza`d. Esimene Raffaeli kaunistatud ruum on Stanza della Segnatura ehk allkirjaruum, kus paavstid kirjutasid alla bulladele, paavsti pidulikele läkitustele. Lisaks allkirjaruumile maalis Raffael veel Heliodoruse stanza ja Tulekahju stanza. Stanza della Segnatura laevõlvile maalis Raffael neli ümarmaali. Kuni ta elas paavst Julius II juures, võis ta töötada rahulikult ja ise kõiki oma töid viimistleda. Olukord muutus 1513. aastal Leo X troonileastumisega. Uus paavst lausa külvas Raffaeli töödega üle
võlvinurkades Iisraeli rahva ajalugu, kokku laes 350 üksikfiguuri); Medicite hauamon.; Moosese üksikfiguur; pooldas jõulisi, alasti meesfiguurem, baroklik kujutamisviis; Raffael pärit Urbinost; maalimist omandas Perugino juures; esimene töö: Maarja laulatus; Firenzes lõi Madonna pilte: Madonna ohakalinnuga, Madonna tiglitsitega, M. roheluses, M. Granduca; esimene suurem kompositsioon: Kristuse haudapanek; Roomas pidi kaunistama freskodega 3 stanzat(piduruumi): 1) allkirjaruum; paavstid allkirjastasid bullasid (määrusi); laevõlvil 4 allegoorilist figuuri: usu-, õiguse-, luule- ja filosoofiafiguurid; neile vastab 4 seina: dispuuta usu kangelased, ateena kool filosoofia ülistus, parnass muusad, õiguse valitsemine 2) kuidas Jumalad oma vahelesegamisega on päästnus usu hädaohtudest Heliodorose väljasaatmine 3) tulekahju stanza, õpilaste tehtud; suuremad tööd: Palazzo Vernesse tegi Galatea triumfi kuj