Keeleteaduse alused
Üldiselt on kõikides keeltes võimalik väljendada indikatiivi ehk kindla või
tegeliku tegevuse ja imeratiivi ehk kästud tegevuse vastandust. Kõneviiside abil võib
väljendada ka ebakindlat, võimalikku või soovitavat tegevust.
mitmes soome-ugri keeles on verbi pööramise kaudu võimalik väljendada
tegevusobjekti (sihitise) määramatust või määratust, vahel ka objekti arvu ja isikut.
Isikut ehk persooni saab väljendada nii noomenite kui ka verbiga seonduvate
morfoloogiliste allkategooriatega, lisaks sellele, et kõigis keelis on selle tarvis olemas
isikuid tähistav asesõna- ehk pronoomenisüteem. Käänamise poolel mrgivad isikut
omastusliited ehk possessiivsufiksid, pööramise poolel pöördelõpud.
Verbide muutumiskategooriate hulka loetakse üldiselt ka nende infiniitsed või
käändelised ehk nominaalvormid. Nimetus infiniitve osutab sellele, et vormid on
enamasti määratletud nende muutmiskategooriate suhtes, mis muidu on verbidele
iseloomulikud