Mõistatused
tavaliselt kas pärisnimed või siis helide või millegi muu imitatsioonid (nn. onomatopöa) või
tavasõnade ja onomatopöa hübriidid (nn. deskriptiivid): kärts, tomplik, pupsis, logiseb, pläraki jts.
Fraseoloogilistes ühendites kohtame ka mitmesuguseid sõnapaare: tegi talle kõik ette ja taha; hoidis
sellest küünte ja hammastega kinni; ei lausunud musta ega valget; vandus kõik maad ja taevad
kokku; vaakus elu ja surma vahel. Sellised paarid on eesti jt. läänemeresoome keeltes tihti
alliteratiivsed: läks aia ja hange vahele; on ajast ja arust; ihu ja hingega kallal; paljas kepp ja kott
(st. kerjusepõli); ilmatu kisa ja kära; läks üle kivide ja kändude; enne kukke ja koitu; läks ja laulis;
läbi ja lõhki; maa ja meri (st. väga rohkesti); nuta või naera; pidu ja pillerkaar; lõi pihuks ja
põrmuks; kõige saba ja sarvedega; vandus tuld ja tõrva. Osa sõnapaaridest on nn. reduplikatiivid,
mille komponendid erinevad harilikult vaid 1
annaabi.ee 
