Antiikkirjandus
Hommikul ohvreiks Zeusile ning jumalaile ka muile,
kallates veiklevat veini, sa käed pese mustast puhtaks!
Sest ei kuuletu sul nad, sülgavad huulilt palved.
Pöörand päikese vastu sa end, ära vett lase eales;
päikese loojudes, siis kuni tõusuni pea seda meeles!
Vett ära väljuta teel ega eemal sa teest, kui kõnnid,
endast paljastust hoides. Sest ööd on õdnsate jaoks ju.
[- - -]
Ning jõge vooduse sisse, mis voolamas merre, sa kusta
ep tohi, allikavette ju ka, seda tõesti sa väldi!
Ning ära tühjenda end, ei küll ole see parem ühti,
ning ära jalgu sa vii igikestvate voogude vette,
kulg, mil kauneim, kui pole vaadanud ojja sa palves!
Ning pese puhtaks käed vees hiilgavas ning üliarmsas!
Kui läbi jõe läheb mustade kätega mees, siis pälviks
õndsailt vaenu ta; jah, tal pinnasid antaks jälle.
1. Milliseid õpetussõnu jagas Hesiodos oma teoses „Tööd ja päevad“?