Eesti jõed ja nendega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine
maaparandustööd ning rohkesti fosforit sisaldavate pesupulbrite laialdane
kasutuselevõtt. Paljude jõgede vees suurunes biogeenide kontsentratsioon mitu korda
ning biogeenid muutusid reoaineteks. See aga põhjustas jõgedes kiirenenud
eutrofeerumist, suurtaimestiku vohamist ja sellega kaasnevate hapnikureziimide
ebastabiilsust. Põhja- ja Kesk-Eesti karstunud paasaluspõhja ning õhukese
pinnakattega aladel reostusid põhjavee ülemised horisondid tugevasti nitraatidega,
kust reostus kandus allikatoitelistesse jõgedesse.
Taasiseseisvumisele järgenenud majanduselu ümberkorraldamise, Vene
sõjaväebaaside likvideerimise ning mitme linna, aleviku ja alevi reovete
puhastusseadmete moderniseerimise tulemusena on enamiku Eesti jõgede
biogeenidesisaldus hakanud vähenema. Murdemomendiks oli 1990. aastate algus, mil
põllumajandustootmine oluliselt vähenes ja detsentraliseerus, mineraalväetiste
tarbimine vähenes ning sõnnikukasutus muutus loodussõbralikumaks. Kuid sellegi
annaabi.ee 
