Laste joonistused psühholoogia
`Izobrazitelnaja dejatelnost rebjonka kak forma usvojenija sotsialnogo opõta`
Muhina.V.S, Moskva, `Pedagogika`, 1981
`Vosniknovenije isobrazitelnoi funktsii risovanija`, lk. 101-113
Refereerinud
Üliõpilane: Ants Aasmets, AÜ, 3 k., SOPH
Küsimus sellest, kuidas lapse kritseldused paberil omandavad kujutletava
karakteri on üks peamisi aru saamaks lapse joonistamise sisu. Nimelt just
kujutlemise funktsioon kirjeldab joonistamist, kui erilise tegevuse spetsiifikat.
Selle tegevuse algsete allikateselgitamine võib heita valgust selle tegevuse
üldisele determineerimisele ja määrata suundi, milles võiks otsida
joonistamise arenemise seaduspärasusi.
Laste joonistuste uurijad kirjeldasid kujutise tekkimise protsessi ja üritasid
seda ka selgitada. On üldiselt tunnistatud, et mingil hetkel laps justkui
ootamatult tunneb joonistustel-kritseldustel ühe või teise asja ning annab neile
ka nimesid. Peale seda annab ta üha sagedamini oma kritseldustele ka nimesid