Pakri poolsaar
ja Kambriumi terrigeensete setete murrutamine, mis võis olla oluliseks liiva
allikaks. Teiseks, see materjal teisaldati lainetustega piki randa lõunasse,
poolsaart ümbritsevate lahtede pärasse või kuhjus valdavate tuulte eest rohkem
kaitstud põhja- ja kirderannikul.
Teiste kvaternaarisetete tähtsus on väike. Põhja- ja kirderannikul võib kohata
tuulesetteid ja poolsaarel väikeste laikudena soosetteid. Looderannikul on paiguti
ka kolluviaal – ja allikasetteid (nõrglupja). Endise Nõukogude Liidu armee
asukohtades ja nende ümbruses on rohkesti tehnogeenseid setteid.
Pakri poolsaar on paekalda läänepoolseim punkt Eesti maismaal. Pakri
saartest läänes kaob klindiastang Läänemerre. Paekalda suurim kõrgus Pakri
neemel on 24,8 m. Kagu suunas selle kõrgus järjest väheneb kuni kadumiseni
pinnamoes. Paekallas ei ole igal pool ühtlaselt järsk. Neeme tipust kirdes
jaguneb see kaheks, millest alumine on kujunenud ordoviitsiumi ja osalt