Toila Gümnaasium Fred-Georg Pääro Pandivere kõrgustik Pindala: 2415 km2 Moodustab Eesti territooriumist 5,3% Kuulub Lääne-viru ja Järva maakonda Naabruses asuvad: põhjas- Viru lavamaa idas- Alutaguse madalik lõunas- Kesk-Eesti lavamaa läänes- Kõrvemaa Pandivere kõrgustik Iseloomustus Laugjad nõlvad Pinnamood nõrgalt lainjas Lubjakivist aluspõhi Eesti suurim karstiala (1375 km2) Allikarohke Kõrgustiku jalamil asub Endla soostik Iseloomustus Kõrgeim punkt- Emumägi (166m) Suuremad järved- Väinjärv ja Porkuni järv Suuremad jõed- Põltsamaa, Pedja, Pärnu ja Kunda Linnad ja asulad Asulad: Loodes- Aaspere, Kadrina, Sõmeru Lõunas- Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Rakke, Laekvere • Läänes- Lehtse, Jäneda, Käravete, Ambla, Aravete, Albu, Järva-Jaani, Koeru, Roosna-Alliku
Kõige rohkem on Võrtsjärves veesiseseid taimi, järgnevad kaldaveetaimed ja ujulehtedega taimed. Rõuge suurjärv Rõuge Suurjärv on järv Võrumaal Haanja kõrgustiku loodeserval Rõuge alevikus. Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim järv. Järve suurim sügavus on 38 meetrit, kuid keskmine sügavus on ainult 11,9 meetrit. Rõuge Suurjärve pindala on 13,5 hektarit. Järv on väga allikarohke. Järve kõrgus on merepinnast on 116 meetrit. Rõuge Suurjärve vesi on mineraalaineterikas. Järves on arvukate kalda- ja põhjaallikate tõttu ujumine keelatud. Suurjärve põhi on enamuses kaetud mudaga. Järve vee värvus varieerub oranžist heleroheliseni ning läbipaistvus samuti väga suures ulatuses. Rõuge Suurjärv on nagu paljud teised järved tekkinud jääaja lõpul, vee uuristava tegevuse tagajärjel. Taimestik koosneb 22 liigist. Taimi esineb kuni 8 meetri sügavusel
annaabi.ee 
