Eesti rahvuspargid
Lemmjõe ja Raudna jõe vahelisel alal. Raba on kujunenud kahe lahusoleva vesise nõo
soostumisel. Idapoolset osa kutsutakse Hauaniidu rabaks. See on hästi väljakujunenud kumer
raba. Turbalasundi tüsedus küünib siin 11 meetrini. Raba lõunaosa on väga maaliline ja
paljude laugastega, millegipärast kasvab ühes neist üllatavalt palju vesiroose. Raba kirdeosas
on vanad käsitsi kaevatud ja praeguseks taimestunud turbaaugud. Läänepoolne Allikaraba on
noorem ja sarnaneb rohkem siirdesoole. Selle keskosas on madalate kallastega laugasjärv,
kust saab alguse salaoja. Valgeraba keskosas sirutub rohkem kui paari kilomeetri pikkuselt
põhjast lõunasse metsaga kaetud seljandik.
Metsad hõlmavad Soomaa territooriumist kolmandiku. Oma mitmekesisuselt ulatuvad siinsed
metsad luidetel kasvavatest kuivadest valgusküllastest nõmme- ja palumännikutest kuni
erinevate mõnesse avasse mahub inimenegi seisma, arvatavasti on need õõnsused kujunenud
annaabi.ee 
