Fred Jüssi
Niisugustel jõelõikudel võibki siis näha rästa suurust tumepruuni lindu, kel valge
laik kurgu all. Siit see papi nimigi, sest lind meenutab kirikuõpetajat, kel must
talaar üll ja valge manisk ees.
Kui linnukest pikemalt vaatama jääda, siis võib näha, mismoodi ta aeg-ajalt
kehaga nõksutab ja seegi on, nagu kummardaks kirikisand palvusi üteldes.
Vanasti kutsuski rahavas vesipappi jõekirikisandaks või jõeköstriks.
Jõekärestikele ja allikalistele ojadele tuleb vesipapp meile põhja poolt --
Skandinaaviast, Põhja-Soomest ja Koola poolsaare jõgedelt, kus talved käredad
ja häid jahimaid kasinasti.
Jahti peab vesipapp vee all. Hüppab kärestikku ja kui jälle veepinnale vupsab,
siis toob kaasa mõne puruvana, kooriklooma või koguni väikese kalakese, et see
jääserval nahka pista. Teist niisuguste elukommetega laululindu meil, jah, ei ole.
Vette sukeldub vesipapp igasuguse ilmaga, ka kõige käredama külmaga ja