EESTI UUSAEG
Kaks esimest osa, ametiasutuste
korraldus ja seisusteõigus (välja arvatud talurahvaseisus ja vaimulikuseisus), trükiti
1845 ja jõustus 1846. Kolmas osa seadustikust, Balti Eraseadus (tsiviilseadustik),
ilmus 1864, kehtima hakkas 1865. Kõigi kolme köite puhul oli tegu varem
väljakujunenud õiguse korrastamise ja süstematiseerimisega, mitte uue seaduse
väljatöötamisega. Juhtivalt tegev Balti Eraseaduse puhul oli Friedrich Georg von
Bunge – oluline ka baltisaksa ajaloolasena, mitmete allikakogude väljaandja.
Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. sajandi viimasest veerandist
Venestuspoliitika. 1877.kehtestati uus linnaseadus (1870.Vene sisekubermangudes),
üks osa impeerium laiaulatuslikust justiitsreformist. Linnaelu tugines seisuslikule
printsiibile, aga uue linnaseadusega seisuslikkuse printsiip kaotati. Riigivõimu mõju
laienemine linnas. Esialgu õiguse ümberkorraldamine puudutas ainult linnu, mujale
jõudis 1880. lõpus, eriti alates 1889
annaabi.ee 
