Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused
Harro-Loit „Ajakirjandusvabadusest kommunikatsiooni vabaduse poole“
lk 93. Tänapäeval ongi difamatsiooni(häbistavate teadete avaldamine) puhul üks
olulisemaid küsimusi, kas avaldatud fakt oli tõene või mitte.
Saksamaal ja USAs (kui asi puudutab avalikke asju) peab hageja tõendama, et
avaldatud faktid olid valed.
Juhul kui faktide tõesust peab tõendama kostja (ajakirjanik) ja kui ajakirjanik on
informatsiooni saanud inimeselt, kes eelistas jääda anonüümseks, on probleemiks
allikakaitse.
Teine oluline kaitse laimusüüdistuse vastu on avalikkuse huvi. Ehk teisisõnu: kas
ajakirjanduse kohustus informeerida on primaarne? Austrias ja Hollandis tuleb
süüdistataval ajakirjanikul tõestada, et laimav informatsioon oli avaldatud
lähtudes avalikkuse huvist ja heast tahtest.
Avalikkuse huviga on seotud avaliku elu tegelase eristaatus difamatsiooni puhul
Pressivabadus ja avalik huvi
*Ajakirjandusvabadus ei ole sõnavabdus
annaabi.ee 
