Seletuskiri Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde
elukutse iseloomust tulenevalt on vigastada saamise oht kõrgem kui tsiviilsektoris
töötades). Olulise osapooled antud küsimuses on ka Kaitseväe toetusstruktuurid
(Kaitseväe tugikeskus, sotsiaalteenistus, psühholoogiateenistus, kaplaniteenistus).
Kaudseteks sihtrühmadeks on Kaitseministeerium, Kaitseväe arstlik komisjon,
Sotsiaalkindlustusamet ja kohalikud omavalitsused.
Sotsiaalne mõju kaitseväelastele
NATO sõjalis-poliitilise alliansina on seadnud eesmärgid, kuivõrd liikmesriigid
panustavad kollektiivsesse julgeoleku tagamisse. Üheks selliseks kriteeriumiks on kaitse-
eelarve - 2% SKP-st suunamine riigikaitsesse, teiseks kriteeriumiks on osalemine
rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides või kiirreageerimisüksustes, mille tulemina on
2013. aastal osalenud rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kokku umbes 350
kaitseväelast. Kaitseväes on 2013. aasta III kvartali seisuga teenistuses 3871