Referaat Cicerost
tihti eri koolkondade vaateid. Muide, Cicero polnud ise mingi filosoofilise õpetuse järjekindel
pooldaja, vaid eklektik, kes teoreetilistes küsimustes kaldus nn. uue akadeemia poole, kuna ta
praktilise eetika alal seisis lähedal stoikutele. Eitaval seisukohal asus
Cicero ainult Epikurose materialistliku filosoofia suhtes. Et
hellenistlike filisoofide teosed on peaaegu kõik läinud kaotsi, jäävad
Cicero üksikasjalikud ümberjutustused põhiliseks või isegi ainsaks
alliakks hellenismiperioodi eri koolkondade õpetuste
tundmaõppimisel. Cicero teeneks tuleb pidada ka filosoofia-alase
terminoloogia loomist ladina keeles.
Tunnetusteooria alal võttis Cicero omaks akadeemia skeptilised
vaated, eitas teadmiste tõsikindlust ja arvas, et tuleb rahulduda ainult
küsimuste tõenäoliste lahendustega. Näiteks kummutas ta teoses ,,De natura deourm"
(,,Jumalate olemusest") jumalate olemasolu tõestused, mis esinesid epikuurlastel ja stoikutel,
annaabi.ee 
