Keeleteaduse alused
mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide,
fraaside ja lausete eristamiseks.
· Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e. allofoon on foneemi
püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikümbrusest või
kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega.
· Foneem on abstraktsioon ,reaalsuses esineb ta variantide e. Allfoonidena.
· Olulisim on foneemi distinktiine e tähendust eristab funktsioon. Erinev
foneemikombinatsioon annab erineva häälikulise vormi, millele saab anda tähenduse.
Foneemil endal ei ole tähendust.
· Foneem on psühholoogiline reaal. Kõneleja ja kuulaja kas ei märka foneemivariantide
erinevusi üldse või siis ei omista neile erinevustele mingit tähendust.
Foneetiline transkriptsioon
annaabi.ee 
