müüt ja mütoloogia eksam
tekkis (mis sarnaneb folkloristliku kirjanduse mõistmisega), kuid tänapäeval peetakse
müüti ka kui midagi,mis ei ole tõsi. Tihtipeale kasutatakse viimast müüdi mõistet näiteks
ajakirjanduses, kus sõna müüt tähendabki valet.
2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi.
Läbiaegade on müüdikäsitlemine muutunud, sõna ”müüt” Vana-Kreekas tähendas juttu
või kõnet. 6 saj eKr muutus müüdi tähendus kui mõistukõneks, millega algas
allergoolinine müüdikäsitlus. 5 saj eKr tähendas müüt udujuttu ning 3 saj eKr tärkas
euhemerism, mille malle kasutati ka keskajal. Antiikajast võeti üle keskaja
müüdikäsitlusse allergoolilised ja astroloogilised müüditõlgendused. 17 saj aga tõlgendati
müüte kui seletus loodusjõududega seotud hirmudele. Pärast 18. saj on müüdikäsitlemine
üsna enam teaduslikumaks arenenud. Hakati müüte mõistma, kui millegi arengut (näiteks
inimkonna)