Atoopiline dermatiit
tavaliselt imiku või lapseeas, kuid võib püsida või tekkida ka täiskasvanul (Nahahaigused i.a).
Atoopia on pärilik naha ja limaskestade muutunud reaktiivsus väliskeskkonnas leiduvatele
ainetele, mis seostub tõusnud IgE antikehade tekkimisega ja/või suurenenud hulgal põletikku
vallandavate ainete vabanemisega (Karvonen jt 2010).
2. ETIOLOOGIA
Atoopiline dermatiit tekib inimestel, kellel on vastav geneetiline eelsoodumus. Umbes 70%
Atoopilise dermatiidi haigetest on allergiahaigusti ka lähisugulastel. Geenilistest faktoritest
tingituna on atoopilise dermatiidi haige nahabarjäär ebatäiuslik: suurenenud on
transepidermaalne veekaotus ja lipiidide sisalduse langus nahas (Nahahaigused i.a).
Pere koosseis: Erinevates uuringutes on leitud, et sünnijärjekord ning laste arv peres võib
mõjutada AD teket. Sünnijärjekorra alusel haigestub pigem esimesena perre sündinud laps,
teise ja kolmandana sündinud lastel on tõenäosus haigestuda väiksem
annaabi.ee 
