Pisa torn
kuid oma maailmakuulsust ei võlgne ta mitte niivõrd olule, kui dramaatilisele
ehitusloole ning sellele järgnevale.
Torni nurgakivi pani 1174. aastal Pisa meister Bonanno. Ehkki aluspinnas pidi küllalt
teada olema, katedraali enese ehitusel, mis tollal oli alles pooleli, otsustas Bonanni
rajada vundamendi kõigest 3,6 m sügavusele ja pealegi mitte laud vaid
rõngasmüüritisena seinte alla. Siit kõik hädad algasidki. Juba enne 11 meetri kõrguse
allehitise valmimist vundament vajus ja, mis kõige hullem, kaldus lõuna suunas.
Nähtavasti lootes vajumise lakkamist jätkab Bonanni torni ehitamist, kuid aastal 1186
kui valmis sai kolmas galerii oli torni kalle juba sedavõrd suur, et tööd pandi seisma.
Võib kujutleda linnaisade ja linnakodanike pahameelt ning nõutust, sest kellatorni
peeti tollal peakiriku ja kogu linna uhkuseks. Ei osatud ju arvata, et kunagi
meenutavad pisalased tänuga meest kes vundamendi rajamisel vea tegi. Oldi