Religioon õhtumaises kultuuris
31. märts 2010 Ain Riistan
HEEBREA PIIBEL KUI SAKRAALTEKST.
Makedoonia Aleksandri vallutuste järel puutusid juudid kokku hellenistliku kreeka
filosoofiaga. See oli juba alates Platonist ja Aristotelesest püsitanud idee ülimuslikkusest,
ühest, absoluudist. Tekibki siis küsimus, kas see Jumal, keda meie usume, kas see sama Jumal
ei ole end kuidagi ilmutanud ka kreeklastele. Kui meie teame, mis on tõde, siis meie kohus on
seda teistele selgitada.
Allegorees käsitleb teksti kui salakirja. Viitab millelegi olulisele teksti taga. Kreeklaste jaoks
saab see alguse Homerose tekstidega. Homerose tekstides ei ole jumalad enam inimkonnale
eeskujuks. Kuna juba kreeklased tunnetasid seda probleemi, võtsid nad kasutusele
allegoorilise lugemise. Samad probleemid seisid ees ka juutidel, kui nad olid pühakirja kreeka
keelde tõlkinud. Nad olid varem kõigile seletanud, et nende jumal on ainus õige, tal ei ole
kuju.