Allegooria mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Allegooria – mõistukõne; laiendatud metafoor, mis esindab maskeeritult mingisugust teist asja; puudutab suuremaid kirjanduslikke üksuseid (narratiive, lugu) Nt: kährikud kui migrandid; sisserännanud -> räägitakse maskeeritult teisest asjast Iroonia – eituse jaatus e. mingisuguses lauses või kõneaktis viidatakse vastupidisele arusaamale, mida tegelikult peetakse halvaks või ebaõigeks

Kirjandusteaduse eksamikonspekt

Allegooria on keskaja kirjanduse iseloomulik joon, mille tüüpilisemad võttes olid personifikatsioon, kadunud armastuse otsimine ning üleloomulike paikade külastmine

Keskaja kirjandus

Allegooria on mingi omaduse või nähtuse piltlik kujutis ehk mõistupilt. Allegoorilistes teostes kehastavad erinevaid inimtüüpe loomad või müütilised tegelased.

Põrgupõhja uus vanapagan

Allegooria - abstraktse mõiste piltlik, tihti personifitseeritud kujutamine Metonüümia- sarnaneb metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires.

Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015

Allegooria - metsloom, sa oled olnud mulle vend, kui kilgates mu peale peeti jahti, su kiskjakoopas kodus tundsin end; 7. Vastandväljendus- pime päev; tõeluse südamikku sügavalt, lähedalt; 8. Metonüümia- Süü seisis selge ja sale, ta ees;

Hingring Doris Kareva Luulekogu analüüs, kolme luuletuse analüüs

Allegooria - klassikalise definitsiooni järgi on allegooria laiendatud metafoor, milles narratiivi (jutustuse) osadenatoimivad asjad ja isikud (nii luules, kui proosas) on võrrutatud tähendustega, mis asetsevad väljaspool narratiivi ennast.

Kultuurilugu tekstides

Allegooria – mõistukõne, milles on koos kaks tähendustasandit – see millest jutustatakse ja see mida mõeldakse. Loomade kohta: rebane – kavalus; karu – kohmakus.

Antiikkirjandus

Allegooria - mõistukõne, räägitakse piltlikult, nt: ta on kullast kätega mees, siis st et ta on hea töömees või oskab hästi erinevaid majapidamisasju teha.

Kordamine aines „Keel ja ühiskond”

Allegooria on kindlasti luuletuses ”Me elu on me elu ainus mõte” ridades ”Näo teeme, et me leekidest ei hooli, mis kuiva säsi õgivad me seest.

Doris Kareva Ajalaulud. Päevapildid.

Allegooria - mõistukõne, mille eesmärk on rääkida kellestki või millestki varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu.

Eesti romantism

Allegooria on mône abstraktse môiste vôi tegelikkuses esineva nähtuse môistukôneline kujutamine konkreetse elusolendi abil.

Keskaja rüütlikirjandus, linnakirjandus.

Allegooria – mõistukõne milles on üheaegselt kaks tähendustasandit: see mida jutustatakse ja see mida selle all mõeldakse.

KESKAJA KIRJANDUS

Allegooria - mõistukõne • Hüperbool-poeetiline liialdus(Millioneid aastaid ja enamgi veel valmib 1 ainus mote) 2

Kirjanduse eksami materjal

Allegooriat ehk abstraktse mõiste piltliku kujutamist võib leida „Rebaseromaanis“ samuti ka „Roosiromaanis“.

Keskaja kirjandus

Allegooria – mõistukõne, mille ülesanne n midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult.

Mõisted

Allegooria - mõistukõne , peitelugu ,valmid sellega ülesehitatud( "Paised"Karl Ernst,mõeldud ühiskonnapaiseid)

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

Allegooriaks on metafoorne kõnekujund, millega elunähtust või mõistet väljendatakse mõne elulise kuju kaudu.

Kirjandusteooria

Allegooria näide on 13.-15. sajandil ilmunud „Roosiromaan“ - mille keskne teema on mehe ja naise suhted.

Keskaja rüütlikirjandus, linnakirjandus.

Allegooria – mõistupilt, mõistukuju, abstraktne mõiste piltlikul kujul (näit surm vikatimehena)

Keskaja kirjandus

Allegooria – mõistukõne, mille ülesandeks on rääkida probleemidest ja nähtustest varjatult.

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

Allegooria - mõistupilt; abstraktne mõiste piltlikul kujul, näiteks surm vikatimehena

Baroki lühikokkuvõte

Allegooria - veevool viib ära su näo (sa hakkad nutma) 7. Vastandväljendus- pehme puu

Doris Kareva luuleanalüüs

Allegooria - e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta

luule ja poeetika

Allegooria - ehk mõistukõne esitab abstraktse mõiste piltlikul, asjastatud kujul.

Kõnekunst

Allegooria - Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (valmid, loomamuinasjutud)

Kõlakujundid, lausekujundid, mõisted

Allegooria - mõistukõne, räägib probleemidest ja nähtustest kaude, varjatult.

Lüürika

Allegooria - Mõistukõne , kahe tähendustasandiga proosa – või värsslugu .

Kirjanduse mõisted

Allegooria - mõistukõne, milles teksti mõtet tuleb aimata ridade vahelt

Lüürika

Allegooria on mõistukõne, mis iseloomustab tavaliselt kogu teost.

Ilukirjandus,eepika,lüürika,dramaatika

Allegooria - Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult.

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

Allegooria - mõistukõne, ridade vahele peidetud mõte.

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

Allegooria – kahemõtteline mõistujutt, nt vanasõnad

Maailmakirjanduse kordamisküsimused

Allegooria on mingisuguse abstrakste mõiste nähtavaks

Kunst - allegooria

Allegooria - millelegi vihjamine läbi sümbolite.

Keskaeg mõisted

Allegooria on môeldud tolleaja Inglismaa kohta.

Konspekt - 10 klass

Allegooria - mõistukõne Nt: valm, muinasjutt

Lüürika olemus

Allegooria - hinge rännakut teispooles elus.

Antiikkirjandus

-1

Allegooria - on mõistukõne, kus kirjutatakse ühte, aga mõeldakse teist Rahvaluule Rahvalaulud • Regivärsiline • Lõppriimiline Rahvaluule väikeliigid • Kõnekäänd

7 kl. Eesti keele kokkuvõte

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

kilda lähtekivimiks on enamasti settekivim savikilt.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti