tipp kaunis kandiline, alt valged, okaste tipuosa õhulõhedega. Võrsed tihedalt punakate karvadega. Pungad väikesed, kerajad või piklikümarad, tugevalt vaigused. Käbid on väikesed, 4...7 cm pikad, läbimõõt 2...2,5 cm. Seemnesoomused sinakasmustad, väikeste kollakate karvadega. Tipust on käbid vaigust valged. Kattesoomused on pikalt väljaulatuvad ja tagasikäändunud, kollakad. Seemnetiib kollakashall. H kuni 20 m. Kasvab Põhja-Ameerika idaosas Alleghany mäestikus 1200- 2000 m kõrgusel üle merepinna suhteliselt väikesel areaalil. Abies ´ phanerolepis (Abies balsamea ´ A. fraseri) värdnulg Palsami ja Fraseri nulu vahepealsete tunnustega. Okkad valguse käes püstiselt, tugevad, jäigad, tipust vähe laiemad, okkad lühemad kui palsaminulul ja kinnituvad võrsele püstisemalt. Õhulõhesid okka allküljel 7...10 rida kummalgi pool roodu, mistõttu okkad on heledamad kui põhiliigil (palsaminulul).
Rododendroneid tuleb sundida võrseid kasvatama, sest muidu jäävad põõsad üsna hõredaks. Selleks murtakse võrsetel tipupung ära ja taim on sunnitud külgpungadest uusi võrseid kasvatama Katavba rododendron (Rhododendron catawbiense Michx.) [katawbiénse] Catawbiense - liigile nimetus antud ilmselt paikkonnas voolava Catawba jõe järgi, mille ülemjooksul on põõsastikke tihedalt kasvamas. 2-3 m kõrgune Põhja-Ameerika idaosas Alleghany mäestikus (eriti Suitsumägedes) kuni 2000 m kõrgusel üle merepinna avatud nõlvadel tihti koos karoliina rododendroni ja laialehise kalmiaga läbipääsmatuid põõsastikke moodustav liik kasvab püstise ja laiuva igihalja põõsana. Võrsed: noorelt veidi punakaskarvased, hiljem paljad, päikesepaistes tihti pruunikad. Lehed: elliptilised kuni piklikud, 6...15 x 3...5 cm, tömbitipulised, ümardunud alusega, pealt
annaabi.ee 
