I e ühetaolisusseadus) Homosügootsete (AA ja aa) isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid (Aa). II e lahknemisseadus) Homosügootsete vanemate ristamisel toimub teises järglaspõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemise seaduspärastes suhtes. III e sõltumatuseseadus) Tunnused, mida määravad erinevad geenid, päranduvad üksteisest sõltumatult. Mendelil oli õnne, sest ta sattus tunnuste peale, mille määrab ühe geeni alleelipaar (monogeensed tunnused). Näiteks inimene pikkuse määrab mitme erineva geeni koosmõju (polügeensed tunnused). Tunnuseid, mida varem on peetud Mendeli tunnusteks, kuid mis tegelikult päranduvad teistsuguste reeglite järgi: (Mõjutavad mitmed erinevad geenid) Juuksevärv Silmavärv Keele rullipanemise võime Tagurpidi painduv pöial V-kujuline juuksepiir Kinnikasvanud / kinni kasvamata kõrvanibud Tunnuseid, mis päranduvad Mendeli seaduste kohaselt:
Toetudes Hardy-Weinbergi valemile leiame nüüd, et genotüüp AA esineb järglaskonnas sagedusega p2 = 0,49; genotüüp Aa esineb sagedusega 2pq = 0,42; genotüübi aa sagedus järglaskonnas on q2 = 0,09. Seega on 1000 järglase hulgas jällegi 490 AA genotüübiga isendit, 420 genotüübiga Aa isendit ja 90 genotüübiga aa isendit. Hardy-Weinbergi valem võimaldab arvutada genotüüpide sagedusi eelpoolkirjeldatud tingimustel näiteks inimese MN vererühmade suhtes. Kui aga teatav alleelipaar on populatsioonis eelistatud (näiteks heterosügoodid homosügootide suhtes), ei vasta tegelikud sagedused arvutuslikele. Hardy-Weinbergi seadus on kasutatav genotüüpide sageduste arvutamisel ka enam kui kahe alleeli korral. Näiteks kolme alleeli puhul on rakendatav valem (p + q + r)2 = p2 + q2 + r2 + 2pq + 2pr + 2qr = 1 Suguliitelisete dialleelsete geenide puhul kasutatakse genotüüpide sageduste arvutamisel homogameetsete isendite (XX isendid) korral valemit
annaabi.ee 
