Eesti rahvatanst ja rahvamuusika
muusika
Rahvalooming on tekkinud pika aja jooksul, levinud peamiselt suuliselt ning seetõttu pidevalt
muutuv.
Rahvamuusika jaguneb: 1) rahvalaulud 2) rahvatantsud 3) pillimuusika
2 perioodi: 1) vanem- e. regi- e. runolaul 2) uuem rahvalaul
Vanema rahvalaulu esitajateks olid naised. Esitati eeslaulja ja kooriga vaheldumisi. Sõnad olid
tähtsad. Viis oli lihtne ja monotoonne. Sõnade aluseks oli värss, mis koosneb 8 silbist. Kasutati
refräänsõnu nt. marti, kaske, allea. Kasutati algriimi. Rütm oli lihtne ja ühehäälne välja arvatud
setudel.
Rahvalaulu liigid.
1. Vanimad on töölaulud.
2. Hälli- e. unelaulud
3. Kalendrilaulud - erinevate rahvakalendri tähtpäevadega seotud laulud.
4. Lastelaulud
5. Tantsulaulud
Uuem rahvalaul tekkis 18. saj. Lauluviis muutus mitmekesisemaks, keerulisem rütm, laulusõnad
koondusid salmidesse ja tekkisid refräänid. Teemad olid mitmekesised ja esitajateks olid sageli
mehed