külvatut ja istutatut. Hoiduti pesu pesemisest, mis toovat kaasa õnnetusi või rikkuvat pesu vereplekkidega. Küll aga küpsetati kooki ja leiba. REEDE Nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freyja nimest. Reedet peeti kõige halvemaks nädalapäevaks juba keskajal kogu Euroopas. Esiteks oli tegemist paaritu päevaga, teiseks oli see mitmete ususündmuste tõttu neetud ja halb päev: suur reede ehk Kristuse surma, kuradi taevast allaviskamise päev jm. Reede ei sobinud tööde alustamiseks ja suuremate muudatuste ettevõtmiseks, kolimiseks, reisideks, pulmadeks, kosjadeks, ristseteks ega isegi matusteks. Keelatud oli karjalaskmine; lammaste niitmine, loomade tapmine. Reede sobis üksnes selliste tööde puhul, mille sihiks oli millegi kahjustamine, lõpetamine või kahandamine, nagu näiteks tüütute söödikute ja putukate tõrjumine (ehkki sedagi oli soodsam neljapäeviti, eriti vanakuu neljapäeviti alustada). Viie
15% vastanuist arvas, et haldjad on kogu aeg olemas olnud ning 13%-ga järgnesid erinevad Maa- väliste jõudude teooriad, mis näitavad pigem inimeste endi fantaasiat (tähetolmust, meteoriitidest, tähtede plahvatustest jne), kui kindlaid teadmisi. 9% kogusid haldjate tekkimine surnute hingedest ning nende tekkimine inglitest või samastamine inglitega. Arvati, et haldjad on naissoost inglid, aga teati ka edaspidi kirjeldatavaid inglite taevast allaviskamise teooriaid. 5% pidas haldjaid inimeste kõrval samuti evolutsioonilise protsessi tulemuseks. Tegelikult on haldjate tekke põhjendusi mitmesuguseid. Ühed seletavad neid kui nähtust ehk osakest kultuurist ja tavandist, teised aga kui ka tõeliselt eksisteerivaid olendeid. Järgnevalt on ka ära toodud valik tekke ja kujunemislugusid erinevatest lähtepunktidest vaadatuna. 2.1. Looduse hingestatusest
annaabi.ee 
