Eesti geograafia
või ajutiselt, kas tal on säng või mitte. Vooluveetekkelisi pinnavorme jaotatakse 3 rühma.
1. Nõlavoolutekkelised ehk uhtevormid
On kujunenud kindla voolusängita ajutise veevoolu lausalise uhtmise ja uhtesette ehk deluviaalsette kujumise
tulemusena. Pindmisel uuristusel suuri pinnavorme ei teki. Pikematel nõlvadel ja tugevate vihmade aja ühinevad nõlva
mööda allavalguvad veenired suuremateks vooludeks, mis kujundavad uurdeid ja liigestavad nõlvu. Uurete
sügavdamisel moodustavad sügavaid ja lühikesed sälkorud, mida nim. jäärakuteks ehk ovraagideks. Nende edasist
arengut pidurdada nõlvade metrastumine. Eesti suurimad ovraagid asuvad Haanja ja Oepää järsumatel nõlvadel ja
veerudel. Nende sügavus võib maksimaalselt ulatuda 10 meetrini. Eestis jäärakud on enamasti kamardunud ja nim.
uhteorgudeks.
2
annaabi.ee 
