Eesti kirjandus II kevad
paremaks minema. Võib öelda, et teine autor, kes aitas olukorral paraneda
on Enn Vetemaa. Tema kirjnaikuks hakkamine tekitab samasuurt vastukaja
ja skandaali kui Mati Undi debüüt, kuid see avaldub teisiti. Kära on seotud
„Monumendiga“. See ilmub üle noa tera, mingis mõttes poliitiliselt
kahtlasevõitu tekst ning tekitab otseseid häiresignaale tsensuuriametis.
Väidetavalt just Vetemaa pärast moodustati Loomingu raamatukogus
kolleegium (valvati, et allatrambitud ei pääseks trükki). „Monument“
tõlgiti väga kiiresti vene keelde ja sai 66ndal aastal venekeelse ajakirja
preemia. Tegemist oli siiski üleliidulise ajakirjaga ning saab sellise
poliitiliselt kahtlase tekstiga auhinna, see annab talle mingit sorti
puutumatuse. Vene keeles on kõige tuntumad Eesti kirjanikud Smuul ja
Vetemaa.
Edasisine looming läheb edasi üpris põnevalt, aga üpris tõsises võtmes,
kuigi teame, et ta on muidu naljamees. Kui poliitilise sisuga kriitikat otsida,
annaabi.ee 
