Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal
Väliskohakäänete väljakujunemine toimus ilmselt hilises läänemeresoome algkeeles pärast lapi algkeele eraldumist, sest lapi keeles vastavad käänded puuduvad. Allatiiv • Konsonandi l pikenemine (-len > -llen) toimus lms algkeeles adessiivi eeskujul • -n kadus 14.-15. saj, samal ajal -ll > -l • Lõpuvokaal säilib siin lõpukaost hoolimata! Adessiiv • -lnA > -llA > -ll > -l • Funktsioon: murretes adessiivi-allatiivi kasutus varieerub. Ablatiiv • Häälikuseaduslikult peaks praegune ablatiivi lõpp olema –ld (-ltA > -lD); tegelik kirjakeelne lõpp -lt on tõenäoliselt analoogiamoodustis. OLULIST KOHAKÄÄNETE FUNKTSIOONIDE KUJUNEMISEST Uurali keelkonnale on iseloomulik kolmeliikmeline ja kolmeaspektiline kohakäänete rühm. Sise- ja väliskohakäänete eristamine on läänemeresoome keeltele
annaabi.ee 
