Euroopa ja Eesti õigusajalugu
barbariteks. Germaani hõimudel oli tavaõigus. Hõimud vallutasid ja tekkisid väikesed riigid.
Oli veel roomaõigus. Mõningal määral erines klassikalisest roomaõigusest, lihtsam variant
vulgaarne roomaõigus. Germaani hõimude kultuuriline tase oli madal ja lihtsustatud
roomaõigust olid nad võimelised mõistma. Germaani tavaõigus ja vulgaarne roomaõigus olid
ühel tasemel. Läänegootide riik germaani hõimude poolt loodud. Kuningas Allarih II andis
alamate jaoks välja seaduseraamatu lexiomara visicultoorum. Loodud 506 aastal, sisaldas
Allarih II onstitutsioone (kuninga poolt loodud õigus) ja roomaõiguse norme. Germaanias oli
eraldi seadus lex visicultoorum. Suurem osa oli tavaõigusel, ladinakeelne. Rooma alamate
õigus reguleeris nende omavahelisi suhteid. Teine reguleeris suhteid, mis tekkisid rooma
alamate ja germaani hõimude vahel. Loodud , et sulatada ühise õigusega rahvaid kokku.