linnast järele keegi noormees, kes ta naiseks võttis ja linna ära viis. Jutustaja küsib, ega see neiu juhuslikult samas majas ei viibi, pidades Bellat just selleks neiuks. Olle kinnitab, et too neiu on tõesti samas majas, ent ei kinnita, et see just Bella on. Olle jutustab, et Bella kihlub sama õhtu jooksul kellegi Allani nimelise noormehega, keda Jutustaja ekslikult ukse juures seisnud sõduriks peab. Üldse on kogu teose vältel segadus nimega Allan. Jutustaja peab Allaniks igat tundmatut noormeest ja ei ole lõpuks isegi kindel, kes on tegelik Allan. Ta armastab üldse tegelasi kutsuda nii kuidas juhtub ja tunnistab seda ise. Tegelaste nimed ei ole antud teoses tegelikult üldse olulised. Nii näiteks nimetatakse Bellat veel Amarülliseks. Jutustaja ja Olle vestlus jõuabki mingis punktis nimede välja mõtlemise juurde. Olle justkui teaks, et Jutustaja armastab nimesid välja mõelda ja heidab seda mõnes mõttes ette
naiseks võttis ja linna ära viis. Jutustaja küsib, ega see neiu juhuslikult samas majas ei viibi, pidades Bellat just selleks neiuks. Olle kinnitab, et too neiu on tõesti samas majas, ent ei kinnita, et see just Bella on. Olle jutustab, et Bella kihlub sama õhtu jooksul kellegi Allani nimelise noormehega, keda Jutustaja ekslikult ukse juures seisnud sõduriks peab. Üldse on kogu teose vältel segadus 2 nimega Allan. Jutustaja peab Allaniks igat tundmatut noormeest ja ei ole lõpuks isegi kindel, kes on tegelik Allan. Ta armastab üldse tegelasi kutsuda nii kuidas juhtub ja tunnistab seda ise. Tegelaste nimed ei ole antud teoses tegelikult üldse olulised. Nii näiteks nimetatakse Bellat veel Amarülliseks. Jutustaja ja Olle vestlus jõuabki mingis punktis nimede välja mõtlemise juurde. Olle justkui teaks, et Jutustaja armastab nimesid välja mõelda ja heidab seda mõnes mõttes ette