Eesti uusaeg
talupoegade seas. See oli selline nn ,,isetegevus" mis polnud kubermangu valitsusega
kooskõlastatud.
1841 toimusid rahutused ka mitmel pool liivimaa maakondades. Suurim oli neist vb
Pühajärve mõisas 1841 aasta septembris. Ajalukku läinud nimega ,,Pühajärve sõda".
Väiksemaid vastuhakke oli veel. Küik vastuhakud suruti sõjaväe abiga küll ajutiselt kõik
maha, aga talurahva rahulolematus oli endiselt väga suur ja allandus õigepeatselt.
Vallandus siis usuvahetusliikumise (1845-1848) nime all see vana vimm. 1844. Aastal
toimus järjekordne viljaikaldus, sellele järgnes näljahäda. Lisaks veel erinevad
loomataudid ja ka järgnev talv oli eriliselt rets. Meeleheitlikes tingimustes hakaksid
levima kuulujutud, nt ,,et need talupojad, kes lähevad üle keisri usku, saavad maad".
Talurahva esindajad läksid Riiga asja selgitama, jällegi riia valitsus keelas Riias käimise