Saatanlik piibel
surevad, aga kuni surmahetkeni pole kindel, kas nad tajuvad oma peatset lahkumist siit ilmast.
Ja isegi siis nad ei tea täpselt, mida surm kaasa toob. Tihti öeldakse, et loomad surevad uhkelt,
hirmu või vastupanuta. See ilus idee peab vett vaid siis, kui surm on vältimatu.
Haige või vigastatud loom võitleb lõpuni. Nii võima elutahe ja võitlusvaim oleks ka inimesel,
kui ta ainult poleks nii kõrgelt arenenud.
Hästi on teada, et paljud inimesed surevad niisama, allandmise ja huvipuuduse tõttu. See on
mõistetav, kui surija on parandamatult haige. Aga asi pole tihti selles. Inimene on laisaks
muutunud. Ta on õppinud kergema vastupanu teed minema. Isegi enesetapp on muutunud
paljudele vähem ebameeldivaks, kui ükskõik milline muu patt. Selles saab süüdistada ainult
religiooni.
Enamikus religioonides on surma peetud suureks vaimseks ärkamiseks, milleks end kogu
maise elu jooksul usinasti ette valmistatakse. See mõte on meeltmööda neile, kes pole olnud