Jumalaema kirik Pariisis
saamisest.
Ka teine kuri saab õiglase karistuse. Vähemalt niimoodi paistab see kindlasti
neile, kes teose lõppu traagiliseks peavad. Olgu see siis neile lohutuseks, et kuri
saab teenitud palga oma surnukskukkumise näol. Mõneti oleks olnud ahvatlevam
teda elusana ja piinlevana alles jäävat näha, kuid samas vaadates tema
suhtumist arvatavasse Esmeralda surma juba varem võib jääda tema
oletatavates süümepiinades kahtlema. Ning võib-olla oli tema allakukkumises ja
hetkelises surmahirmus talle rohkem karistust kui oleks tekitanud talle
hingepiinad süütu lapse võllasaatmise pärast.
Õnnelik oli teose lõpp isegi kitsele. Teda ei poodud, samuti ei jäänud ta omapead
perenaist taga leinama. Tema eest hoolitses Pierre Gringoire, rumalaim
tegelaskuju kogu raamatus. Pidades ennast filosoofiks unustas ta sootuks
inimese kui sellise. Kitse eest hoolitsemine oli talle tõesti ilmselt ainsaks
jõukohaseks tegevuseks.