Perliitmuutus seisneb: Raua polümorfses muutumises F e γ → F e α ; Austeniidis oleva süsiniku ümberjaotumises difusiooni teel. Need protsessid määravad austeniidi lagunemise kiiruse. Raua polümorfne muutus toimub seda kiiremini, mida rohkem jahutame alla temperatuuri A 1 (joon PSK). Temperatuuri langedes väheneb aga difusiooni kiirus. Jahtumisel vähesel määral alla A 1 laguneb austeniit aeglaselt. Allajahutuse suurenedes aga hakkab vähenema difusiooni kiirus ning aeglustub süsiniku ümberjaotumine. Seepärast on austeniidi lagunemise kiirus suurim umbes 150- kraadise allajahutuse korral, Süsinikterastel temperatuuril 550 kraadi. Mingis terasemargis austeniidi allajahutamisel toimuvaist muutustest üldpildi saamiseks koostatakse katseandmete alusel elle terase kohta austeniidi isotermilise muutuse diagramm koordinaatides muutetemperatuur(T), aeg (t) joonisel 1. (TTT diagramm).
saab toimuda tasakaalukorras: >650˚C, mida tagab aegane jahutamine (<1˚C/min), perliitstruktuuriga teras on plastne, väikese kõvaduse ja tugevusega. Jahutuskiiruse ↑ v~5˚C/s muutub A sorbiidiks T=650…600˚C korral, suurema kõvaduse, elastsuse ja tugevusega, kui P. Jahutuskiiruse ↑ v~40-60˚C/s säilib A T-ni 550…500˚C, tekkiv tsementiit jääb peenteraliseks ja selle struktuuri nim. troostiidiks, mis on suurema kõvaduse ja elastsusega, väiksema sitkusega, kui sorbiit. Suurema allajahutuse puhul, A muutumisel T=450…250˚C korral tekib nõelja struktuuriga beiniit. Martensiitmuutus toimub madala T-ni jahutatud terastes, see seisneb ainult raua kristallvõre muutumises Fe γ-Feα ilma C ümberjaotumise ja eraldumiseta. See muutus on mittedifuusne ja tulemuseks on nõelja struktuuriga C üleküllastunud tahke lahus α- rauas tetragonaalse kristallvõrega, suur kõvadus ja tugevus. Et saada M, vaja terast jahutada T-ni 300…200˚C v k-st suurema kiirusega >120˚C/s
annaabi.ee 
