sunnismaiseks, s.t neil oli keelatud oma maalapilt lahkuda. Sunnismaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks, sest isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisundilt mõneti orjadega. Ka eesti ala talupoegadest said pärisorjad. Islami usu rajaja, ainujumal ja pühakiri.: jumal on Allahh, usu rajaja Muhamed, põhakiri- Koraan 5 põhiomadust, mis on moslemite elukorralduse aluseks: -usutunnistus sahada ..pole teisi jumalaid Allahhi kõrval ja Muhamed on Allahhi prohvet. -palvus- salaat, iga moslem palvetab 5 korda päevas -almus- zakat, rahaline annetus -paast- saum, üheksandal kuul, sellest on vabastatud, rasedad, haiged ja vanad inimesed. -palverännak Mekasse- hadz Islami põhisuunad: haridziidid, sunniidid ja siidid Mis rajatised iseloomustavad islamiusuliste linnu? Moseed(pühakojad) , medresed (islmaiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid, rajati kaubatänavaid(basaare), karavanide peatuspaiku ka lossid ja paviljonid. Bassaar- idamaine turg.
Algas mitmekorruseliste majade ehitus seoses rahva arvu suurenemisega linnades. Varakristlik ja Bütsantsi arhitektuur 300-640. Valitsevaks usuks sai kristlus ja see seadis vajaduseks võimsad kirikud kus kogudus saaks koguneda. Meieni on sellest ajastust tulnud kiriku altar. Suurimad kirikud sellest ajastust on Hagia Sopia kirik Itanbulis Islami arhitektuur 622 -1600 Tõelisteks pärliteks on moseed. Islamis ei tohi kujutada Allahhi, sellepärast on islami arhitektuur rikas ornamentide poolest millega kaunistati maju, eriti moseesi. Ehitati ka mausoleome, kõige kuulsam neist Tadz Mahal. Romaani arhitektuur 750-1250 Elatus tase langes , linnade areng peatus, riigid lagunesid. Vaid kirik laiendas oma mõjuala kogu Euroopas. Eriline roll oli sealjuures 529 aastal asutatud benediktlaste mungaordu kloostritel. Need tegutsesid nii mõneski kohas kultuuri eelpostina. Sel ajastul piirdus ehitamine kloostrite ja kirikutega
annaabi.ee 
