positsiooni kahjustades (tagarääkimine, kuulujuttude levitamine) Soolised erinevused näitavad, et poisid eelistavad otseseid ja füüsilisi vorme ning tüdrukud kaudseid vorme. 14 Kiusamisteema eripärad Koolieelikud ei vali kindlaid kiusamise ohvreid (kaks hüpoteesi) Kiusaja õpib tundma ohvrite reaktsiooni ning valib selle põhjal ohvri Kiusaja ei oska veel ära tunda kiusamise ohvritele iseloomulikku allaheitlikku, eemaletõmbuvat käitumist Kui agressorite sotsiaalne taju küpseb, tekib kindel ohver (neljandal viiendal eluaastal füüsilise kiusamise ohver) 15 Kiusamise põhjused Lastevanemate eeskujul (manipuleerivad üksteisega ja teiste inimestega) Vanema õe-venna eeskujul - last ennast on korduvalt kiusatud (nüüd kiusab teisi) Halb kasvukeskkond kodus (vanemad ei hoolitse lapse eest, laps pesemata, riided haisevad, kammimata)
korduvus ohvri suhtes, lasteaialapsed on sageli agressiivsed paljude kaaslaste suhtes. See on ka põhjuseks, mis , miks koolieelikute puhul kiusamise ohvri roll ei ole eriti stabiilne. See on nii sellepärast, et 1. uude kollektiivi tulles katsetavad agressiivsed lapsedoma käitumist paljude kaaslaste peal, õpivad tundma ohvrite reaktsioone ning valivad selle põhjal ohvri 2. kiusajad ei oska veel ära tunda kiusamise ohvritele iseloomulikku allaheitlikku, eemaletõmbuvat käitumist. Erinevalt ebastabiilsest ohvri rollist on kiusaja või agressori roll juba varakult suure stabiilsusega ning seostub mitmete probleemidega psühholoogilises ja sotsiaalses arengus. Äärmiselt oluline on märgata lastel esinevaid puudujääke sotsiaalsetes oskustes ning mittekohast käitumist ja sekkuda võimalikult vara. Sotsiaalsete oskuste arendamine lastel Sotsiaalsete oskuste defineerimine Sotsiaalsete oskuste defineerimise 3 kriteeriumi: 1