PROOSATEKSTI ANALÜÜS Popi ja Huhuu
all, hakkas leebemaks ning leplikumaks muutuma. ,,Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad
magasid ühes ja soojendasid teineteist. Purjus Huhuu otsis Popi pead ja Popi lakkus ta käsi.''
Mina leian, et novelli mõte on küllaltki sügav. See pani mind mõtlema selle üle, et isegi inimene,
kes elab külluses, võib millegi halva juhtudes sellega aja möödudes leppida, üritamata olukorda
muuta. Sel momendil, kui inimene hakkab allaandlikult leppima halvaga, muutub tema elu aina
sandimaks. Näiteks kui konnad asetada keevasse vette, jätavad nad kohe elava maailmaga
hüvasti. Kui aga asetada konnad külma vette, mis aeglaselt kuumaks läheb, harjuvad konnad aina
kuumeneva veega ning lõpuks surevad, kuna keeva vee temperatuur on väljakannatamatu. Sama
kurvalt lõppes ka novell, kuigi lugejad võivad ainult aimata, kas mõlemad tegelased said surma
või neil õnnestus siiski pääseda