Eesti kirjanduse ajalugu I
rahvaliikumine saavutas 1860-ndateks sihiteadlikuma iseloomu, talupojast oli saanud rahvusliku
liikumise kandev jõud, toimus rahvuse ärkamine, mis tugines majandusliku iseseisvumise
tunnetamisele, rahvuse eneseleidmisele, oma rahvusest haritlaskonna kujunemisele, ühise kirjakeele
olemasolule ja eestikeelse trükisõna laiemale levikule.
Rahvusliku liikumise keskseteks ja tähenduslikemaks üritusteks kujunesid palvekirjade aktsioon,
laia avalikkuse kaasahaaramine Eesti Alksandrikooli asutamiseks, et rajada alus kõrgemale
emakeelsele üldhariduskoolile, eestlaste laulu-, mängu- ja põllumeeste seltside asutamine, esimene
üldlaulupidu, rahvusliku teatri sünd, Eesti Kirjameeste Seltsi loomine, hariduspropaganda,
kirjanduse levik, eestikeelse kirjasõna kiirendasid arengut. Rahvusliku liikumise keskuseks sai
Jannseni initsiatiivil 1865. aastal loodud selts ,,Vanemuine", kirjanduselu aktiviseeris 1872. aastal
alustanud EkmS, mis loodi Jakobsoni ideedest lähtuvalt
annaabi.ee 
