Minu esimesed triibulised
Minu esimesed triibulised
Ühel kuumal suveõhtul, täpselt kaks aastat tagasi, mil ma, Gunnar, olin natuke
aega tagasi Pirital rannamõnude nautimise lõpetanud, tekkis idee kesklinna minna. Olles
juba poolel teel, märkasin kahe kamraadiga bussis sahmerdamist, mis tõi lämmatavat
higihaisu pidevalt meieni. Meil läks süda pahaks ja kuna meil veel õhtused peoplaanid
puudusid, siis otsustasime kesklinna jõudes kohe R-alkosse minna, joogid osta ja õhtuga
linnas algust teha.
Kuna olin paljude poolt armastatud kuldsest triost, nagu meid tuttavad kutsusid,
ainuke täisealine, siis tasusin makse eest mina, sõbrad aitasid vaid õllepurke kassasse
tassida. Poest väljudes kõlas kooris heli ,,tszshh''. Olime avanud esimesed purgid
vägijooki.
Tutvudes ühe põhilisema turistimagneti Tallinna vanalinnaga, astus meie juurde
ligi kaks liibuvate teksadega ja ühesuguse tukaga noormeest
annaabi.ee 
