tagasihoitud nuuksatust. Nii algab romaan ,,Medaljon", mille kirjutas 17-aastane Ene Sepp, saavutades selle romaaniga 2008.aastal III koha noorsooromaanide võistlusel. 15-aastane Heidi Laas elab hästi toimivas maailmas hetkeni mil tema poiss Reimo ta maha jätab. Tüdruk langeb masendusse ja läheb üksi silla alla jooma. Heidi ei mõtlegi sellele, et alkohol ei tee muret ja masendust olematuks, see võib seda süvendada. Aga tänu sellele halvale ideele, minna oma muresid alkoholipudelisse uputama, leiab Heidi aga hoopis oma uue armastuse Taneli Bismarcki. Tanel kes elab luksuslikku elu, puudust tundmata rahast ja uhkest kodust pakkub talle selleks ööks peavarju oma onnis, kus pole keegi peale Taneli ja tema surnud venna käinud. See onn on Taneli jaoks pelgupaik kõigi murede ja inimeste eest. Onn omab Taneli jaoks suuremat tähendust kui tema kodu, seal saab ta teha seda mida ihaldab ja keegi ei saa teda segada. Suhe Heidi ja Taneli vahel muutub vägagi tõsiseks
Peale selle hakkas ta Marit nägema kui naist, mitte kui oma kolmandat last. Kui äriga ei läinudki hästi, hakkas Tõnu hinge üha enam piinama teadmine, et ta loobus Marist ja mitte millegi nimel. Tõnu tunded pärast lubamist :,,Tõnul on tunne, et tal enam midagi ei ole ja ta ise enam midagi ei ole. Tõnu ei mõista, miks ta veel kätt ja jalga tõstab, siit ning sealt tehes kinni haarab, miks ta silm tehtavat näeb ja aru seda taipab." Mured uputas mees alkoholipudelisse ning joobes peaga ta ka õnnetult külmus surnuks. 3. Vilde kujutas mõisnikku ebameeldiva isiksusena, kes on oma elus läbi põrunud, kes ainult käib ja kirub ning meenutab ainult kunagisi häid aegu. Mõisnik oli minnalaskja, vireleja ja raskustes. Muidugi elasid nad siiski paremini, kui talupojad. 4. Jah, Kremer oli degenereerunud amoraalne mõisnik. Tugevalt moraalivastane oli kindlasti tema ettepanek Tõnule
annaabi.ee 
