toimib ja seda põhjusel, et kui inimene läheb Lätti alkoholi järele, siis tasuvuse mõttes tuleks osta võimalikult suur kogus alkoholi ja kui see alkohol juba kodus olemas on, siis suure tõenäosusega tarbitakse seda ka rohkem. Teema lõpetuseks, ei saa aga jätta mainimata fakti, et Eesti alkoholipoliitikat pälvis 2018. aasta lõpus Edinburgis toimunud Euroopa alkoholipoliitika konverentsil (EARAH) auhinna erakordse pühendumise eest alkoholipoliitikasse. Kasutatud kirjandus https://www.rahandusministeerium.ee/et/maksu-ja-tollipoliitika/aktsiisid https://majandus24.postimees.ee/4501112/poliitikute-sojas-alkoholiga-terendab-valus- kaotus?_ga=2.152461049.1956959596.1544681103-1878708587.1539840980 http://rup.ee/uudised/maksud-ja-raamatupidamine/ratas-aktsiiside-langetamist- takistab-fiskaalne-terviklikkus http://www.kaubandus.ee/uudised/2018/10/22/palm-aktsiisipoliitikast-odavam- olnuks-seda-viga-valtida kaubandus
(ibid., lk 95) Parema tervise, suurema arenguvõime ning heaolu saavutamiseks tuleb alkoholist tingitud kahjusid Eestis vähendada. Parima tulemuse saavutamiseks on mõistlik keskenduda valdkondadele, mis enim kahju põhjustavad, näiteks noorte alkoholitarbimine ning alkoholiga seotud õnnetused ja vägivald. (Riiklik alkoholipoliitika, 2009:1) Euroopa Liidu liikmena tuleb liikmesriikide tarbimisnäitajate aeglase ühtlustumisest tulenevad muutused lülitada ka liidu ühtsesse alkoholipoliitikasse. Eesti alkoholipoliitika peab sisaldama erinevaid elemente maksustamisest, vanusepiirangutest, reklaami regulatsioonist, tootmise/kaubanduse litsentsistamise ja otseste kontrollmeetmeteni. (EKI tutvustas...) Indrek Saare sõnul tuleb "pikaajalist alkoholi aktsiisipoliitikat kujundades Eestis silmas pidada selle mõjusid fiskaalsüsteemile tervikuna, mitte üksnes alkoholiga seotud kahjusid ja alkoholist laekuvaid maksutulusid"
annaabi.ee 
