"alkoholiloaga" - 1 õppematerjal

Tiit Lauk humanitaar

aastal Bostonis (Lip- man 2001: 1); klassikaline muusikaharidus sai olla siiski vaid eelduseks. Džässi ajalugu tunneb paljusid kesise muusikaharidusega andekaid autodidakte, nagu L. Armstrong, Ch. Par- ker, E. Garner (H. Speek, H. Tooming Eesti kontekstis), kelle tase on teistele eeskujuks olnud. 3.2.2. Tallinna kohvikute ja restoranide džässorkestrid Oma arengu esimestel aastakümnetel mängiti džässmuusikat põhiliselt alkoholiloaga resto- ranides. Märkimisväärse erandina võiks Tallinnas mainida vaid alkoholivaba tantsukohvikut Marcelle. Tallinna restoranide ajalugu uurinud Kalervo Hovi kinnitab, et selles linnas on läbi aegade olnud ligi paarsada erineval tasemel restorani, mis linna ametlikes kirjades seisid kõik trahteri nime all ja jagati taseme järgi kolme klassi. Kahe maailmasõja vahelisel ajal oli alkoholiloaga restoranide arv Tallinnas stabiilselt 30–50 vahel. Näiteks 1925. aastal, kui algas